Eesti – Maailmakoristuspäev

Maailmakoristuspäeval käis loodust kraamimas 56 000 eestimaalast

16. septembril toimunud üleilmsest Maailmakoristuspäevast võttis osa 4,2% Eesti inimestest ehk 56 135 eestimaalast, kellest suisa 92% olid lapsed ja noored.

Maailmakoristuspäevast võttis Eestis osa 260 kooli, 198 lasteaeda ja 7 noortekeskust kokku pea 52 000 koristajaga. Lisaks sellele toimus üle Eesti 62 avalikku koristust, sealhulgas 20 kraamimist Läänemere rannikul ning 21 koristust kalmistutel. Samuti panid oma käed külge 44 Eesti ettevõtet, kes ühiselt meie loodusele pika pai tegid.

„Meid tohutult rõõmustab, et koristusest võtab osa igal aastal üha rohkem lapsi ja noori. Nii ka tänavu. Samuti teeb meele ütlemata rõõmsaks koristajate tagasiside, et nii mõneski Eesti paigas on looduses oluliselt vähem prügi kui näiteks viis aastat tagasi, mil maailmakoristuspäev ilmavalgust nägi,” sõnab Eesti koristuspäeva eestvedaja Elike Saviorg. Ta lisab, et kehva üllatusena ilmnes aga e-sigarettide ning süstalde rohkus üle Eesti: „Varasematel aastatel neid jäätmeliike sellises mahus esinenud ei ole.”

Saviorg selgitab, et sel aastal pööras Maailmakoristuspäev Eesti eriliselt tähelepanu Läänemere seisukorrale ning kalmistutel leiduvale ühekordsele plastprügile. „Ühekordseid plastist kalmuküünlaid, plastpotte ja kunstlilli leidub kalmistutel üllatavalt palju ja me oleme väga tänulikud kõigile kalmistutele ning kogudustele, kes tänavu maailmakoristusega kaasa tulid,” tõdeb ta.

„Küll aga tahaksin ma rõhutada, et kui koristamine on ütlemata oluline, siis sellest veelgi tähtsam on igal inimesel läbi mõelda, mida ta oma lähedase hauale õigupoolest viib. Tore oleks, kui me ei viiks sinna prügi vaid elusaid lilli ning paneksime laternasse hoopis ilma ühekordse plastümbriseta küünla, mis lõpuni ära põleb ja hauda ei reosta. Sellega me aitame luua kalmistutel elurikkust ning ei saasta keskkonda,” paneb Saviorg kõigile kalmistukülastajaile südamele.

Tänutäheks õpetajatele, noortele ja lastele hoolimise ning nõnda suurel hulgal koristama tulemise eest loosis Maailmakoristuspäev koolide, lasteaedade ja noortekeskuste vahel välja mitmed keskkonnahariduslikud auhinnad.

Tänavused võitjad on järgmised:

Kohtumise zooloog Aleksei Turovskiga võitis Vasalemma Põhikool
Loodusmuuseumi õuesõppe programmi „Linnud” või „Rannikuvaatlus” võitsid Kernu Põhikool ja Tallinna Muinasjutu lasteaed
Kokkusaamise ökoloog Mihkel Kanguriga võitsid Väike-Maarja Gümnaasium ja Viluste Põhikool
Kokkusaamise loodusfotograaf Sven Začekiga võitsid Toila Gümnaasium ja Paldiski Gümnaasium
Kokkusaamise maailmarändur Ivo Tšetõrkiniga võitis Rakvere Eragümnaasium
Teadusteater Kolm Põrsakest etenduse võitjaks sai Heimtali Põhikool
Piip ja Tuut teatri etendused võitsid Sutlema-Aespa Lasteaed ja Tallinna Linnupesa Lasteaed
Looduskiikri loodusmatkade võitjad on Salme Põhikool, Orava Kool, Palade lasteaed ja Vääna-Jõesuu Noortetuba
Koplikandi matkade kaks matka võitis Ristiku Põhikool
Pesapaik loodusteemaliste mängude ning Looduskiikri plakatite komplekti võitjad on Elva Lasteaed Murumuna, Krootuse Lasteaed Pesapuu, Türi Lasteaed, Pangapealse Lasteaed, Tallinna Lauliku Lasteaed, Pärnu Raja Lasteaed, Rakke Lasteaed Leevike, Kolde Lasteaed, Võnnu Lasteaed Värvuke, Haapsalu Vanalinna Lasteaed, Tootsi Lasteaed ja Pelguranna Lasteaed

Maailmakoristuspäevast võttis 2023. aastal üle ilma osa 19,1 miljonit inimest 198 riigist ja piirkonnast. Maailmakoristuspäeva ellukutsuja Let’s Do It World MTÜ on maailma suurima võrgustikuga keskkonnaorganisatsioone ja suurim kodanikuliikumine, mis on saanud alguse just siit Eestist. Mullu osales Maailmakoristuspäeval Eestis 50 000 inimest, nende seas 46 000 koolinoort ja lasteaialast.

Maailmakoristuspäeva toimumist Eestis toetavad Keskkonnainvesteeringute Keskus, Briti Nõukogu, Neste Eesti, Põhja-Tallinna Valitsus, Tallinna Strateegiakeskus, Jazz Pesulad, Gratitude Services OÜ, Sky Media, Megameedia Grupp OÜ, Selver, Tallinna Sadam, Linnaekraanid, Clearchannel ja Optimist Grupp.

Eesti Maailmakoristuspäeva fotod 2023

LISAINFO

Eger Karuse
Turundus- ja kommunikatsioonijuht
Maailmakoristuspäev Eesti
MTÜ Puhta Ilma koda
eger@maailmakoristus.ee
+372 5267656

Maailmakoristuspäeval panustasid eestlased ligi 55 000 heategijaga

Täna, 16. septembril toimunud üleilmsest Maailmakoristuspäevast võttis osa 54 200 eestimaalast. Paljud koolid-lasteaiad korraldavad koristuspäeva ka tuleval nädalal, seega osalejate koguarv veel kasvab.

„Rannaalad on üllatavalt mustad, arvestades seda, kui palju me oleme neis piirkondades juba koristanud,” kommenteerib Eesti koristuspäeva eestvedaja Elike Saviorg. „Tänavu on taas välja tulnud rekordarv inimesi – nende hulk kasvab iga aastaga, mis on väga äge! Tullakse kogukondade ja organisatsioonidena ja loomulikult tulevad õpetajad koos noortega” täiendab koristuspäeva turundus- ja kommunikatsioonijuht Eger Karuse, kes on Maailmakoristuspäeva juures toimetanud esimesest aastast alates.

Talgutest võttis osa eri vanusest, rahvusest ja maailmavaatest inimesed. Koristamas käidi nii suurte seltskondadega kui pereringis üle Eesti. Linnahalli juures toimetanud Riho oli esimese tunniga leidnud ohtralt konisid, klaasi, kasutatud hügieenitarbeid, aga ka voodi, dressipluuse ja palju muud.

Eesti Maailmakoristuspäev pühendub igal aastal väike- ja plastprügile. Sel korral on eraldi võetud fookusesse kalmistupraht, kus peamine probleem on ühekordsed plastist kalmuküünlad ja kunsttaimed, kui ka asjaolu, et kalmistutel prügi ei sorteerita.

„Põhja-Tallinnas kogunes koristama 1200 inimest! Rahvast on tõesti palju ja meeleolud head, kuigi prügi on jätkuvalt palju. Hea on tõdeda, et suur hulk inimestest tulevad koos lastega, tehakse koos asutustega perepäevi,” kommenteerib Põhja-Tallinna linnamajanduse osakonna peaspetsialist Aare Koll, kes on erinevaid koristusaktsioone koordineerinud kümme aastat.

Ka Läänemeri on tänavu olulisema tähelepanu all, koristusi on toimunud nii randades kui merel, jõgedel ning järvedes. Leidus nii sukeldujaid kui ka näiteks paatidega Pirita jõe väikesaartele vooluga kogunenud prahi korjajaid.

Maailmakoristusest võtab osa 190 riiki üle ilma. Kui paljudes piirkondades on koristuspäev lõppenud või lõppemas, siis paljudes riikides koristusaktsioonid alles algavad. Lõplikud koristajate numbrid selguvad alles oktoobris. Globaalse ettevõtmise eesotsas on jätkuvalt eestlased.

Maailmakoristuspäeva toimumist toetavad Keskkonnainvesteeringute Keskus, Briti Nõukogu, Neste Eesti, Jazz Pesulad, Põhja-Tallinna Valitsus, Tallinna Strateegiakeskus, Gratitude Services OÜ, Sky Media, Optimist Creative, Megameedia Grupp OÜ, Selver, Tallinna Sadam, Linnaekraanid ja Clearchannel.

Fotod

LISAINFO

Elike Saviorg
Eestvedaja
Maailmakoristuspäev Eesti
MTÜ Puhta Ilma koda
elike@maailmakoristus.ee
+372 5038650

Laupäeval, 16. septembril toimuvale üleilmsele maailmakoristuspäevale on Eestis oma osalemisest teatanud 52 000 inimest, mida on üle 2000 võrra rohkem kui mullu osalejaid kokku. Maailmakoristuspäevale on registreerinud 465 kooli ja lasteaeda, ehk et noored ja lapsed moodustavad ligi 90 protsenti kõigist osalejatest.

„Oleme südamest tänulikud õpetajatele ja kõigile noortega tegelevatele inimestele, kes aastast aastasse lapsed ja noored koristuspäevale kaasavad. On rõõm näha, et haridusasutused on mõistnud, milliseid võimalusi pakub Maailmakoristuspäev millegi ise ära tegemiseks koostöös ning ühtlasi ka keskkonnaprobleemide sügavamaks analüüsimiseks,“ sõnab Eesti koristuspäeva eestvedaja ja Puhta Ilma koja tegevjuht Elike Saviorg. „Lapsed ja noored on olnud igal aastal harukordselt tublid, nii ka tänavu! Lisaks varasemale on koristajate seltskonnaga liitunud ka mitmed noortekeskused.”

Iga-aastase väikeprügi (suitsukoni ja pisiplasti) kõrval on Eesti koristuse tähelepanu keskpunktis sel aastal Läänemeri ning kalmistud. Kui möödunud aastal toimus mõni üksik avalik koristus, siis tänavu on avalikke koristusi üle Eesti 55, kuhu on oodatud kõik huvilised. Avalikud koristused toimuvad näiteks suurematel kalmistutel Tallinnas, Tartus ja Pärnus, aga ka Põhja-Tallinnas Stroomi rannas, Linnahalli juures ning paljudes teistes paikades üle Eesti.

„Maailmakoristus on tänavu kalmistutel esimest korda ja meil on siiralt hea meel, et suisa 17 kalmistut üle Eesti on meie algatusega kaasa tulnud! Siiani on olnud kalmistud üksi oma ühekordse plastprügi murega, nii et meil on ütlemata hea meel, et saame oma õla alla panna ja kalmistutele appi tulla,” tõdeb Maailmakoristus Eesti turundus- ja kommunikatsioonijuht Eger Karuse.

Kui kohalike omavalitsuste huvi on avalike koristuste korraldamisel olnud madal, siis väga hästi on algatusega kaasa tulnud kogukonnad, külaseltsid, koolid, noortekeskused ja loomulikult kalmistud. „Minule valmistab kõige enam rõõmu see, et peaaegu kõik maakonnad Eestis on avalike koristustega kaetud ja väga palju on ka rannakoristusi. Avalikke rannakoristusi toimub suisa 16. See, et seltskonnad ja kogukonnad ühiselt välja tulevad, teeb südame tõeliselt soojaks,” möönab Maailmakoristus Eesti keskkonnaprogrammi juht Kerli Laur.

Igal aastal tuleb Maailmakoristuspäeval välja üha rohkem ettevõtteid ja mõned neist küllaltki suurte seltskondadega. Näiteks läheb 100 Tallinna Lennujaama töötajat kraamima Linnahalli äärset rannikut, samas paigas ühineb koristusega Omniva 40-pealine sats. Paljassaare poolsaart koristavad nii Tallinna Vesi, Hilti Eesti, Soome-Eesti Instituut kui Twilio; Stroomi ja Merimetsa rannikuala lähevad koristama Saksa saatkond koos teiste saatkondadega. Olympic Entertainment Group koristab Harku järve äärset ala ning Nõmmele lähevad muuhulgas Paulig Eesti ja Swedbank Kindlustus. Eesti ühe kõige prügisema paiga Võerdlas võtavad ette aga Toyota Baltic töötajad.

Täpsema ülevaate koristustest leiab maailmakoristus.ee veebilehelt, samuti paluvad korraldajad kõigil sealtkaudu teada anda oma osalemisest. Samuti oodatakse Maailmakoristuspäeva veebilehe kaudu kõigi koristajate tagasisidet.

Telliskivi Loomelinnakus avatakse kalmistuprügi installatsioon

Reedel, 15. septembril kell 17.30 avatakse Tallinnas Telliskivi Loomelinnaku Kuppel galeriis kalmistuprügi probleemile tähelepanu juhtiv installatsioon. Tegemist on osaga keskkonnateemalisest näitusest „Lähme Nulli!”.

„Kalmistuprügi” installatsioon valmib koostöös Eesti Maailmakoristuspäeva ja Gratitude Service OÜga. Installatsiooni tegemisel on kasutatud kalmistutelt kokku korjatud ühekordseid kalmuküünlaid, kunstlilli ja plastist lillepotiümbriseid.

„Elame tooda-tarbi-hülga ajastul. Prügi kaob meie silme alt kiiresti ja seetõttu on prügiprobleemi lihtne eirata. „Lähme Nulli!” näitus toob prügi, sealhulgas kalmistuprügi meie silme ette,“ selgitab „Lähme Nulli!” näituse peakorraldaja Katarina Papp.

Maailmakoristuspäev Eesti ja MTÜ Puhta Ilma koda eestvedaja Elike Saviorg tõdeb, et kui kohvitopsidest ja ühekordsetest nõudest on palju räägitud, siis ühekordsest kalmistuprügist pea üldse mitte. „Iga eestimaalane peaks võtma korra aja ja mõtlema põhjalikult oma valikutele poes igas tootegrupis. Kas ma ostan poest tavalise küünla ja panen selle lähedase haual laternasse põlema nii, et sellest ei jää pärast põlemist midagi järele või ma ostan kümme ühekordset plasttopsis kalmuküünalt, millest jääb loetud tundide pärast hauale järele prügi?” arutleb Saviorg.

„Iga inimese elus ja harjumustes on selliseid näiteid kümneid kui mitte sadu ja kõiki neid on võimalik ülimalt lihtsa vaevaga muuta. Kui vaid tahta ning enda valikuid vaid märkama hakata! Tekkiv kasu loodusele ja keskkonnale on aga meeletu,” sõnab ta.

„Lähme Nulli!” näituse üks eesmärk on pakkuda lahendusi. „Kalmistuprügi” installatsiooni avamisel on võimalik kõigil soovijatel meisterdada endale klaaspurgist korduskasutatav küünlalatern. Näituse korraldamist toetab Tallinn – Euroopa roheline pealinn 2023 ja see on osa Tallinna rahvusvahelisest Läänemere kampaaniast Save our Sea.

Installatsioon „Kalmistuprügi” jääb Telliskivi Loomelinnakusse avatuks 16. novembrini. „Lähme Nulli!” näitus Salme Kultuurikeskuses jääb avatuks 30. novembrini 2023. Näitused on tasuta.

LISAINFO
Katarina Papp
Näituse peakorraldaja
+372 53656384
katarina@lahmenulli.ee

Elike Saviorg
Eestvedaja
Maailmakoristuspäev Eesti
MTÜ Puhta Ilma koda
elike@maailmakoristus.ee
+372 5038650

Ivan Kuprijanov on TalTechi teadur meresüsteemide instituudis, kes uurib ohtlikke aineid Läänemeres. Ta on varasematel aastatel koristanud sukeldujana prügi Narva ja Muuga lahtedes, samuti aidanud prügist puhastada näiteks Šnelli tiiki. Mereökoloogia laboris käis külas Hannele Känd.

Milline on teie igapäevatöö?
Minu põhitöö tegeleb erinevate teadusuuringutega, käsil on mitmed rahvusvahelised projektid, mille raames teostatakse üleläänemerelist koostööd. Olen mitme aasta vältel seiranud kemikaalide kontsentratsiooni ja nende mõju elus ja eluta loodusele. Uurin Läänemere põhjas olevaid setteid ja kus ning kui palju ohtlikke aineid setetes esineb ning uurin erinevaid bioindikaatoreid, kelle seisundi järgi oskame hinnata ka teda ümbritsevat keskkonda – merd.

Palun kirjeldage veidi ohtlike jäätmete kontsentratsiooni meres? Kui palju seda on ja kas sellest on võimalik lahti saada?
Keeruline on öelda kogu Läänemere kohta. Piirkonniti on see erinev. Mõnes konkreetses lahesopis on näiteks raskemetalle rohkem kui mujal. Neid on erinevates setete kihtides. Kui neid setteid mingi põhjusel häiritakse – näiteks on väga tugev torm või tuleb ette inimtegevusest põhjustatud häirimisega, siis võivad need setted koos ohtlike ainetega jõuda taas aktiivsesse ringlusse. Siis mõjutavad need ained juba keskkonda, loodust ja inimesi.

Lugesin hiljuti artiklit uutest mikrorobotitest, mis näevad veidi millimallikate moodi välja. Nendega on võimalik puhastada koralle. Kas sarnaste mikrorobotitega oleks võimalik ka merepõhjast reostust, raskemetalle jmt kätte saada?
Seda korjata on keeruline. Me võime loota ainult looduslike protsesside peale ehk need maetakse uute setete alla. Raskemetallid ei kao kuhugi, need lihtsalt ringlevad ja nende kontsentratsioon muutub mingi aja pärast järjest väiksemaks kui neid rohkem keskkonda ei lisandu. Orgaanilised ühendid, teatud tingimustes saavad laguneda vähem ohtlikkeks komponentideks. Samas leidub ka äärmiselt väikestes kogustes äärmiselt püsivaid ja toksilisisünteetilisi kemikaale.

Mis need bioindikaatorid on, mida uurite?
Need on elusorganismid, kelle terviseseisundit hindame. Näiteks meie mere põhiliselt filtreerijad – nagu söödavad rannakarbid ja Balti lamekarbid. Nende väikeste organismide abil saame laiemat keskkonaseisundit hinnata. Karbid on muidugi ka keskkonnaga kohanduvad. Näiteks, meil oli üks uuring, kus vaatasime rannakarpide ensüümide aktiivsust vastavalt sellele, mis piirkonnas nad elevad. Muuga sadamaga piirneval alal olid karpide ensüümide töö pärsitud. Seega, see konkreetne koht ei ole nende eluks kõige parem, aga see karp siiski elutseb seal, päris kadunud ei ole. Muidugi, elukvaliteet mujal on tunduvalt parem, aga nad saavad hakkama.

Kuidas ohtlikud ained on jõudnud või jõuavad Läänemerre?
Jällegi, väga erinevad võimalused. Muidugi on ajalooliselt akumuleerunud saastet, mis nüüd on juba sügavamates setete kihtides.

Palju mõjutab ka laevandus – endisaegsete laevade keresid värviti ja kaeti erinevate tinaühendite sisaldavate värvide, lakkide jm, mis on toksilised. Siiamaani leiame neid tinaorgaanilisi ühendeid nii settes kui elusorganismides. Laevateedel ja selle ümbruses reostab ka põletatav kütus merd.

Rääkisite enne mere põhjas olevate setete häirimisest. Kui Läänemerre rajatakse meretuuleparke, meie rannikule ja saarte lähedale, siis mida selliste suurte ehituste puhul silmas pidada?
Meretuuleparkide rajamise eel toimub muidugi keskkonnauuringuid. Ka meie instituut tegeleb sellega. Me aitame merepõhja ja veesamba uuringutega, nii setete osas kui ka palju muud veel. Ilma eelnevaid analüüse tegemata ei saa meretuuleparke rajada.

Loomulikult peab selliste laiahaardeliste plaanide puhul arvestama mõjuga keskkonnale – nii ehitusprotsessides kui ka selle valmimise järel, töötamise ajal.

Aitäh, Ivan. Mis sind sel sügisel ees ootab, mis põnevust pakub?
Meil on kolm projekti, mis kõik on seotud ohtlike ainete mõjuga elusorganismidele ja bioloogilistele efektidele. Lisaks saame kokku Läänemere-äärsete riikide kolleegide ja institutsioonidega. Arutame tulevast koostööd ning ühist välitöödele minekut, kus võtame proove ja teeme analüüse, mida pole varem Läänemerest teostatud.

Ja siis on veel oktoobris uurimislaev Salmega üle Eesti rannikumere proovide võtmised. Nii et tööd on piisavalt ning see on alati huvitav ja väljakutset pakkuv!