18. septembril toimunud neljandast üleilmsest maailmakoristuspäevast võttis osa 191 riiki, tehes sellest statistiliselt seni edukaima koristuspäeva. Osalusrekord purustati Eestiski, kus ettevõtmisele registreerus 41 718 inimest, mida on üle 10 000 rohkem kui mullu. 

Nagu eelmiselgi aastal, korraldati tänavu eestlaste algatatud globaalset koristuspäeva pandeemiast tingitud eriolukorra ja reeglite kiuste, keskendudes eelkõige individuaalsele koristusele ja toimudes geograafiliselt ning ajaliselt hajutatult. Nii Eestiski, kus koristusel sai osaleda kahe nädala vältel. 

Eesti maailmakoristuspäeva eestvedaja Elike Saviorg rõõmustab, et keskkonnateemad lähevad inimestele üha enam korda. “Eriliselt valmistab rõõmu see, et taas on kõige rohkearvulisemalt esindatud lapsed ja noored. Nende osavõtt ja positiivne tagasiside näitavad, et maailmakoristuspäev on vajalik ja muutunud lausa haridusasutustele oodatud iga-aastaseks sündmuseks,” väljendas Saviorg heameelt. 

Üldhariduskoolide keskkonnakampaania juhi Kerli Lauri andmetel osales koristuspäeval rekordiliselt 176 lasteaeda (9036 last) ja 215 kooli (23 948 õpilast): ühtekokku 32 984 last ja noort.

Aktsioonist osa võtnud koolide ja lasteaedade vahel loositakse oktoobris välja auhinnad. Üks kool võidab tänavuste puhta maailma saadikute Trad.Attacki!, NOËPi ja WATEVA ühiskontserdi. Ühe lasteaia mudilasi üllatavad etendusega aga Piip ja Tuut. 

Osalevatelt koolidelt ja lasteaedadelt oodati koristuspäeva jäädvustamist nii pildis kui kirjas. Loosirattasse kanti koolid-lasteaiad, mis täitsid kõik tingimused, sealhulgas tagasisideankeedi. Võitjad selguvad oktoobris maailmakoristuspäeva Facebooki otseülekandes. 

Iga-aastase väikeprügi (suitsukoni ja  pisiplasti) kõrval olid Eesti koristuse tähelepanu keskpunktis tänavu elektroonikajäätmedki, pööramaks tähelepanu e-prügile ja kodus seisvale, ent endiselt väärtuslikele elektroonilistele aparaatidele. 6.-18. septembrini toimunud maailmakoristuspäeva ja koostööpartneri iduettevõtte Ringy Eesti ringreisil külastati 56 linna ja asulat ning kohtuti üle 2500 kohalikuga. Ühtekokku annetati Ringy kogumispunkti 2626 elektroonilist vidinat (telefoni, arvutit või muud). 

Järgmistest ettevõtmistest rääkides loodab Eesti koristuspäeva eestvedaja Elike Saviorg seni fookuses olnud väikeprügile lisaks pöörata tähelepanu veel enam vanaelektroonikale, patareidele ja toidu raiskamiselegi. 

Praegustel andmetel võttis Eesti eestvõttel üleilmsest koristuspäevast osa 191  riiki. Nii mõnigi riik teatas osalusrekordist. Näiteks läks ettevõtmisega Indoneesias kaasa ligi miljon, Itaalias 420 000, Ukrainas 200 000, Saksamaal 190 000 ja Hiinas 156 000 inimest. Koristuspäeva eesmärk on kaasata riigi rahvastikust 5 protsenti. Tänavu õnnestus see Kõrgõstanis (8%) ja Lätis (6,3%). Eestis jäi osalusprotsent 3 piirimaile.

Lõplikud globaalse koristuse numbrid selguvad oktoobri lõpuks. 

Aktsiooni korraldava Let’s Do It Worldi president  ja võrgustiku juht Heidi Solba leiab, et niivõrd paljude inimeste  mobiliseerimine ühel õilsal eesmärgil on ülitähtis, liikumaks samm-sammul harjumuste muutmise ja jätkusuutlikumate lahenduste suunas. “Maailmakoristuspäev inspireerib ja annab jõudu nii individuaalsel kui kogukondlikul tasandil. Sellest on saanud tõuke arvukad piirideülesed projektid – kõigi südameasjaks globaalne jäätmeprobleem,” sõnab Solba. 

Let’s Do It Worldi tegevjuhi Anneli Ohvrili hinnangul kinnitas tänavune koristus, et inimesed üle kogu maailma hoolivad meie planeedi tulevikust. “Üha rohkem riike, ettevõtteid ja organisatsioone võtavad aktiivselt osa keskkonnaga seotud vestlustest. See on märk, et ühiskonnad  on keskkondlikult teadlikud ja valmis süsteemseteks muutusteks,” usub Ohvril. 

Siinse maailmakoristuspäeva korraldamist toetasid Keskkonnainvesteeringute Keskus, Ringy, Telia, Postimees, Elmar, Kanal 2, ProTone, Eesti Jäätmekäitlus, Riigimetsamajandamise Keskus, Transpordiamet, eKool, Sky Plus, Retro FM.

Järgmine maailmakoristuspäev toimub 17. septembril 2022.


20. septembril avati Telliskivi loomelinnakus Fotografiska fotokunstikeskuses rahvusvahelise laste loovuskiirendi VIVITA fotonäitus “Uhutud”. Näitus koosneb Eesti ja teiste riikide laste teostest, mis ammutanud inspiratsiooni maailmakuulsa keskkonnakunstniku Mandy Barkeri fotodest.

Lapsed kogusid rannas, meres ja ookeanis olevat prügi ning otsisid välja kodus seisvad plastjäätmedki. Leidudest valmisid visuaalselt võluvad kollaažid ja skulptuurid, mis kogenud fotograafide kaasabil jäädvustati. Kuigi materjalid muutusid katsete käigus kauniteks kunstiteosteks, suunas protsess lapsi oma harjumusi vaatama teise pilguga. Ühtlasi tõstis tegevus nende teadlikkust plastjäätmete olemasolust ja reostuse tekkest.

VIVITA laste ja noorte loovuskiirendi tegevjuht Mari-Liis Lind märgib, et tegevuse eesmärk on kaasata lapsi projektidesse, mis juhivad neid mõtlema, kuidas igal väikesel otsusel ja teol võib olla suur mõju. “Puhas keskkond ja teadlik tarbimine on üks teema, mis on läbi aastate meie loovusstuudiote tähelepanu keskpunktis olnud. Seetõttu tundus loogiline ja südamelähedane siduda käesolev näitus maailmakoristuspäevaga,” mõtiskeb Lind, kelle sõnutsi avatakse sama seeria töödega näitusi teisteski Eesti paikades, Jaapanis ja USAs. Ühtlasi pannakse sügise jooksul näitused üles Filipiinidel, Uus-Meremaal, Singapuris ja Leedus. 

Eesti maailmakoristuspäeva eestvedaja Elike Saviorg tõdeb, et prügiprobleemi leevendamise üheks võtmeks on tark tarbimine. Mis veelgi tähtsam: teadlikkuse kasvatamine. Seda eelkõige noorema põlvkonna seas. “Huvi keskkonna ja selle heaolu vastu peaks inimesega kaasas käima juba maast madalast. Mida nooremalt hakkab inimene aduma oma tarbimiskäitumise mõju keskkonnale, seda suurem on tõenäosus, et prügi kogus ja selle jõudmine loodusesse tulevikus väheneb,” loodab Saviorg. 

Rahvusvaheline fotoprojekt algas 2019. aasta novembris, mil Fotografiska Tallinna keskuses avati Mandy Barkeri soolonäitus “Mere leiud”. Inspireerituna kunstniku tööst ja visuaalsest keelest, millega ta esitleb ookeanis leiduvat plastprügi, korraldas VIVITA laste ja noorte loovuskiirendi seeria töötubasid, juhtimaks oma liikmete tähelepanu plasti reostusele, selle levikule ja mõjule.

Näitusel on esitletud VIVITA loovuskiirendis tegutsevate laste tööd Eestist, Leedust, Filipiinidelt, Jaapanist, Singapurist, USAst ja Uus-Meremaalt. Siinsed teosed valmisid koostöös fotograaf Iris Kivisaluga, kes jäädvustas lastest portreed nende loodud kodusest plastprügist maskides.

Näitus “Uhutud” on avatud 20.09 – 7.10 Fotografiska esimesel kohvikukorrusel.

Näituse sünnile aitasid kaasa Eva Liisa Kubinyi, Vera Naydenova, Mari-Liis Peets, Iris Kivisalu, Monika Požerskytė-Kalvelė, Vaiva Abromaitytė, Kotaro Aoki, Kazuya Kazita (JP), Therese Heng (SG), JP Alipio, Lisa B. Doyle, Rosa del Carmen Parada Lopéz, Digitrükk OÜ ja Fotografiska Tallinn fotokunstikeskus.

Eesti maailmakoristuspäeva korraldamist toetab Eesti Keskkonnainvesteeringute Keskus.

VIVITA on rahvusvaheline laste ja noorte loovuskiirendite võrgustik. VIVITAs puuduvad õpetajad ja ametlik õppeprogramm. Tegevuste vedajateks on lapsed ise ning täiskasvanutel on sel teekonnal toetav ja inspireeriv roll, mis suurendab laste enesekindlust ja aitab neil kasvada nutikateks, tarkadeks ja vastutustundlikeks maailmamuutjateks.

Täna, 18. septembril toimunud neljandast üleilmsest maailmakoristuspäevast võtsid osa ligi 160 riigi elanikud. Eestist registreerus ettevõtmisele praegustel andmetel 38 120 inimest. Kuna koristada võib koroonaviirusest tingitud reeglite tõttu 24. septembrini, number tõenäoliselt kasvab. 

“Kindel on, et tänavu püstitame Eesti osalusega rekordi. Aktsiooni algul 2018. aastal kaasasime umbes 10 000 eestlast. Aasta hiljem juba 22 000. Mullu käärisid käised üles veidi enam kui 30 000 eestimaalast,” märkis Eesti maailmakoristuspäeva eestvedaja Elike Saviorg. “Hüpe on tingitud keskkonnateema päevakajalisusest ja koristuspäeva sõnumist. Eelkõige aga lasteaedade ja koolide suurenenud huvist: laste ja noorte motiveeritusest,” mõtiskles Saviorg. 

Ettevõtmisega on kaasa tulnud üle 230 kooli ja 160 lasteaia. Üldhariduskoolide keskkonnakampaania juhi Kerli Lauri andmetel on lasteaedu tänavu registreerunud 80 rohkem kui mullu. “On näha, et koolid ja lasteaiad on eriti aktiivsed registreerujad. Nad ei lähe ainult koristama: paljud on pühendanud jäätmeprobleemidele terve päeva või lausa nädala. Tõeline keskkonnaharidusprojekt!” rõõmustab Laur. Esialgsetel andmetel on nimekirjas 35 600 (93% koguarvust) noort ja last.

Eestis pühenduti koristusel väikeprügile ehk suitsukonidele ja pisiplastile. Lisaks tavapärasele prahile koguti loodusest klaasikilde, kohvitopse, rehve ja kentsakamatki: proteese, kassetilinte, tooreid mune, poolikuid tõukerattaid, pakendis olevaid sarvesaiu. 

Ent sel aastal pöörati tähelepanu suuremalegi prahile, sealhulgas vanaelektroonikale. Täna lõppes maailmakoristuspäeva koostööpartneri, Eesti iduettevõtte Ringy elektroonika kogumise ringreis. Ringy CMO Oliver Lälli sõnutsi koguti tuuril üle 150 televiisori, 500 mobiiltelefoni ja 100 sülearvuti.

Globaalse koristuse staap asub tänavu Tallinnas Telia majas, kus toimetab kõnekeskus, suhtlemaks kogu maailmaga. Pandeemiast olenemata on Eesti eestvõttel aktsioonist osa võtmas pea 160 riiki. 

Nii Eesti kui globaalse aktsiooni täpsed numbrid selguvad oktoobri algul.

Siinse maailmakoristuspäeva korraldamist toetavad Keskkonnainvesteeringute Keskus, Ringy, Telia, Postimees, Elmar, Kanal 2, ProTone, Eesti Jäätmekäitlus, Riigimetsamajandamise Keskus, Transpordiamet, eKool, Sky Plus, Retro FM.

Väätsa lasteaia esindajate sõnul ootasid lapsed koristamist pikisilmi ja küsisid kogu aeg: “Millal me juba läheme?” Loodetavasti sirgub niiviisi uus maailmaparandajate põlvkond, kui me neid piisavalt selles valdkonnas harime. Õpetaja Kersti Morel lisas, et asula sees oli olukord eelmise aastaga võrreldes parem, aga kergliiklusteel vedeles prügi väga palju. Peamiselt satuvad asulas loodusesse jäätise- ja kommipaberid ning suitsukonid. Huvitavaimaks leiuks osutus poolik tõukeratas, mis on väga sümboolne, arvestades, et asulas asub ka jalgrattamuuseum. 14. septembril koristasid Väätsal asuva Paikäpa lasteaia lapsed koos õpetajatega – kokku 32 inimest – Väätsa nii mõisaparki, asulat ennast ka läheduses kulgevat kergliiklusteed. Kokku korjati 200 liitri prügi ja üks liiter suitsukonisid.

Maailmakoristuspäeval osalesid kõik Kihnu kooli lapsed. Koristamisega alustati kooli juurest ja liiguti kahe-kolme kilomeetri raadiuses. Klassid koristasid omaette. Lõpuks saadi kokku, et korjatud prügi kaaluda. Õpetaja Egert Pulli sõnutsi koguti kahe ja poole tunni jooksul kokku 36 kilo prügi. “Lapsed olid väga entusiastlikud ja ütlesid, et koristusring oleks võinud suurem olla,” teatas Pull. “Kolm õpilast läksid hiljem ka veel iseseisvalt koristama.” Õpilaste suust kuulis sedagi, et turist on suurim prügistaja. “Jälle turist käib läbi ja siis on prügi jäljed taga,” on õpetajal laste sõnad meeles.