– Erinevalt teistest mereveekogudest on Läänemeri vähese veemahuga poolsuletud, tõusu ja mõõnata, kihistunud riimveemeri. Suurte veekoguste sissevoolud Põhjamerest Läänemerre, mis uuendavad süvakihte, toimusid 1960. ja 1970. aastatel, 1993., 2003. ja 2014. aastatel (Mohrholz et al., 2015; Mohrholz, 2018a).

– Läänemeres on suurusvahemikus 0,2–5 mm läbimõõduga mikroplasti osakesi umbes 0,01–0,08 liitri kohta (Zobkov et al., 2019), samas merepõhja on ladestunud keskmiselt umbes 1200 mikroplasti osakest liitri kohta (Esiukova etal., 2020). Mikroplastide sisaldus varieerub piirkonniti 145 kuni 14200 ühikuni liitri kohta, mikroplastide tihedus suureneb vee sügavuse suurenedes. Uuringus on leitud, et sünteetiliste kiudude lõpp-punktiks on süvameri, kus need settivad. (Chubarenko et al.2022) 

– Läänemere randades leidub iga saja meetri tagant 47–280 ühikut prügi. Kõige sagedamini leitavad randa risustavad esemed pärinevad söömisest, joomisest või suitsetamisest – näiteks toidupaberid, suitsukonid, pudelid ja nende korgid, aga ka erineva suurusega plasttükid (HELCOM 2018: Zalewska ja Krzyminski)

– Kliimamuutuste kohta Läänemeres loe täpsemalt HELCOMI 2021 faktilehelt (inglise keelne).

– Rannikuäärsed mererohuväljad, mida peetakse produktiivsemateks ökosüsteemideks maailmas ning mis täidavad mitmeid ökosüsteemi olulisi rolle, on suurimad mikroplasti akumulatsioonialad Läänemeres (Kreitsber et al. 2021).

– Taani väinad, Läänemere edelaosa ja Soome laht on laevade kaudu levivate saasteainete suurima surve all (Maljutenko et al. 2021). Läänemere reostuse tõttu on ka Läänemere kalad tihti saastunud ja neis leidub mürgiseid ühendeid, mis jõuavad ka inimeste toidulauale (nt Polak-Juszczak er al. 2022, Kumar et al. 2022). Analüüsid näitavad, et 5-23% Läänemere kalade magudest sisaldavad plasti ( Beer et al., 2018; Lenz et al., 2016; Rummel et al., 2016). 

– Mereprügi kuhjumine on üleilmne keskkonnaprobleem ja plast moodustab 61–87% mereprügist (Barboza et al- 2019). Mereprügi tihedus on kõrgeim Läänemere põhjaosas, eriti Soome rannikuvetes ja Botnia lahe suudmes (Pärn, Moy &Stips 2023). Samuti on merepõhi saastunud märkimisväärses koguses mereprügiga ja suurem osa prügist on plast (Int-Veen et al. 2021). 

– Läänemerd mõjutab tugevalt inimtegevus: mõned on looduslikult esinevad ja inimtegevuse poolt muudetud (nt kliimamuutused, rannikuprotsessid, hüpoksia, hapestumine, merealuse põhjavee väljajuhtimine, mere ökosüsteemid, võõrliigid, maakasutus ja maakate), mõned on täielikult inimtegevusest tingitud (nt põllumajandus, vesiviljelus, kalandus, jõgede reguleerimine, avamere tuulepargid, laevandus, keemiline saastatus, sõjategevusel uputatud ühendid, mereprügi ja mikroplast, turism ja rannikumajandus) ning need kõik on erineval määral omavahel seotud. (Reckermann et al. 2022).

– Vaatamata olukorra parandamiseks tehtud meetmetele on kahjulikud vetikate õitsemised ja mürgised kemikaalid Läänemeres endiselt laialt levinud (Conley et al., 2009; Olofsson et al., 2020; HELCOM, 2010).

– Läänemeri kannatab mitmete keskkonnaprobleemide käes, mis on seotud hüdrograafia ja erinevate saasteallikatega (nt. HELCOM, 2018).