– Mikroplasti on leitud isegi platsentast – see tähendab, et mitte tänapäeva lapsed ei sünni plastikut täis maailma, nad on seal juba enne sündi (Ragusa et al. 2021)
– Igal aastal tarbitakse maailmas kuni viis triljonit kilekotti, mis teeb peaaegu 10 miljonit kilekotti minutis. Kui need kokku siduda, siis võiks kõiki neid plastist kotte ümber maailma mässida seitse korda tunnis. (UNEP roadmap on single use plastics, 2018)
– Plasti lagunemiseks kulub rohkem kui 400 aastat, seega eksisteerib suurem osa toodetud plastist mingil kujul siiani. (Jenna Jambeck, National Geographic, 2018)
– Atlandi ookeanis tehtud uuringud ähvardavad, et mikroplastide koguseid veekeskkonnas on pigem alahinnatud (Lindeque et al. 2020)
– Mikroplastide lagunemisel tekkiv nanoplast võib sattuda taimejuurte kaudu taime ning seda mõjutada (Rillig et al. 2019)
– Kui mikroplast põhjustab pinnase struktuuris muutusi, võivad need mõjutada ka mullas leiduvaid mikroobikooslusi (Vallespir, Lowery & Ursell 2019).
– Linnupesade sisetemperatuur sõltub suuresti nende ehitamisel kasutatavatest materjalidest, kuna iga materjali omadused mõjutavad pesa seinte isolatsiooni. Linnakeskkonnas väheneb looduslike materjalide kättesaadavus pesa ehitamiseks, samal ajal kui kunstlike materjalide kättesaadavus suureneb. Seetõttu kasutavad paljud linnalinnuliigid linnade sees pesade ehitamiseks rohkem kunstlikke materjale, mis võivad mõjutada pesa termilisi omadusi. Leiti, et kunstlikud materjalid mõjutavad negatiivselt. (Corrales-Moyra et al. 2021).
– Plastjäätmed tapavad umbes 100 000 merelooma aastas, lisaks miljoneid linde ja kalu. (Le Guem, 2018)
– Ainuüksi rannikualadelt satub ookeani 5,3 kuni 14 miljonit tonni plastjäätmeid. Suurem osa sellest ei visata merre laevadelt vaid ladestatakse hooletult maale või jõgedesse, eriti Aasias. Merre kandub see tuule või lainetuse mõjul. (Parker, 2018)
– Ennustatakse, et sellisel kiirusel, nagu plast koguneb ookeanidesse, ületab aastaks 2050 maailma ookeanide plasti mass kõigi seal elavate kalade massi (World Economic Forum, 2016).
– Paljud plastid tekitavad väiksemaks murenedes kasvuhoonegaase, andes oma panuse kliimakatastroofi (Royer, Ferron, Wilson & Karl, 2018).
– Mereprügi kuhjumine on üleilmne keskkonnaprobleem ja plast moodustab 61–87% mereprügist (Barboza et al. 2019).
– Plasti tootmine maailmas on peale Covid-19 pandeemiat taastunud, tõustes 390,7 miljoni tonnini 2021. aastal. Euroopas tõusis plasti tootmine 2021. aastal 57,2 miljoni tonnini (Plastics – the Facts 2022).
– Mikroplasti hulk Läänemere vees on 0,07–3300 osakest/m3 ja setetes 0–10179 osakest/kg. (piirkonniti erinev, kokkuvõtlik tabel Narloch, Gackowska & Wejnerowska 2022).
– Mereprügi tihedus on kõrgeim Läänemere põhjaosas, eriti Soome rannikuvetes ja Botnia lahe suudmes (Pärn, Moy & Stips 2023). Samuti on merepõhi saastunud märkimisväärses koguses mereprügiga ja suurem osa prügist on plast (Int-Veen et al. 2021).
