Läänemeri ühendab meid kõiki

Läänemeri on iga eestlase jaoks eriline meri – see on meie kodumeri. Meil kõigil on Läänemerega oma mälestused – meres ujumine, merest püütud kala söömine, laevaga üle mere sõitmine jne. Aga tihti ei mõtle me, kui habras on see ökosüsteem merepinna all. Läänemere tervis ei ole heas seisundis.

Läänemere vesikond ulatub üle kogu Eesti ning kaugele-kaugele piiri taha ehk et kõik veed Eestimaa pinnal jõuavad lõpuks Läänemerre. Läänemeri on maailma üks kõige saastunum meri. Viimase Läänemere seisundi hinnangu (HOLAS 3) järgi ei ole ökosüsteemi tervis viimase kuue aasta jooksul paranenud, samuti on halvas seisukorras meie koduranna veed.

Merekeskkonna muutused ei ole alati nii arusaadavad võrreldes maapealsete muutustega ning on mitmete tegurite koosmõjul keerulisemad. Samuti on keeruline mõista kuidas meie igapäevased tegevused seda mõjutavad.

Läänemeri ühendab meid kõiki. Läänemerd ohustavateks põhilisteks teguriteks on eutrofeerumine, võõrliigid, ravimijäägid, mereprügi, mikroplast, hapnikuvaegus, ülepüük ja kliimamuutused. Ei ole üht head lahendust, et muuta Läänemere seisund paremaks, vaja on iga inimese pingutust oma igapäevaste tegevuste käigus. 

Eutrofeerumine 

Põldude väetamine on üks suurimaid Läänemere eutrofeerumise allikaid, sest need väetised jõuavad kõik lõpuks vihma ja tuulte abil Läänemerre. Mere ökoloogiline tasakaal on paigast nihkunud merre jõudvate lämmastiku ja fosfori tõttu. Need toitained kultiveerivad merre jõudes küll fütoplanktoni „põlde“, kuid röövivad samas veest hapniku ja nähtavuse. Selline eutrofeerumine tekitab Läänemeres nn surnud tsoone, kust elu sisuliselt kaob. Eutrofeerumise tagajärjel võivad kaduda mitmed meile harjumuspäraseks saanud liigid.

Aias ja põldudel toimetades saame valida, milliseid väetiseid me kasutame ja õige kasutamise korral saame vähendada nendest põhjustatud keskkonnakoormust. Näiteks keskkonnasõbralikud väetised ei sisalda keemilisi lisaaineid. Taimemürgid on keskkonnale ohtlikud ja näiteks käsimüügis olev Roundupi ühendid kantserogeensed.

Ravimid ja kodukeemia

Kodus toimetades tuleks mõelda sellele, et iga asi, mille me vannitoast või köögist kanalisatsiooni laseme, lõpetab heal juhul veepuhastusjaamas, aga enamasti siiski meres.

Veepuhastusjaamad ei suuda enamikku ravimeid reoveest eraldada. Sagedasemad „külalised“ merevee proovides on antibiootikumid, valuvaigistid, südameravimid ja hormoonid.

Ravimijäätmete õige käitlemine aitab vähendada nende sisaldust reovees. Seega tuleks kõik ravimijäägid viia jäätmejaama või apteeki, neid ei tohi lasta kanalisatsiooni või visata segaolmejäätmete hulka. 

Pesu pestes ja duši all käies võiks eelistada lihtsama koostisega ökoloogilisi vahendeid ning seepe-šampoone, mis muu hulgas on paremad ka meie enda tervisele.

Samuti saab kodukeemiat ostes valida keskkonda vähem koormavad aineid, tihti piisab keemia asemel puhastamine vee, seebi, sooda, äädika ja sidruniga, mis on täpselt samamoodi antibakteriaalsete omadustega.

Mikroplast meie kodust

Koduste näo- ja kehahooldustoodete (nt erinevate koorijate ja hambapasta) valimisel tuleks pilk peale visata nende koostisele, sest tihti on näiteks koorivad mikrohelbed just plastist. Samuti on mikroplasti sädelevates toodetes ja tuleks jälgida, et kosmeetikas sisalduv sädelus ei oleks valmistatud plastist (polyethylene terephthalate ehk PET). 

Pesumasinas riideid pestes tasub samuti tähele panna asjaolu, et kui tänapäeval on enamik meie riietest tehtud plastist, siis riiete pesemisel eraldub igal pesukorral suur hulk mikroplasti osakesi.

Kõik need ravimijäätmed, kosmeetika- ja kodukeemia jäägid ning mikroplast voolab pesuveega kanalisatsiooni ning sealtkaudu otse Läänemerre, sest reoveepuhastusjaamad ei suuda seda kõike 100% eemaldada.  

Läänemeri vajab abi

Jäätmete õige liigitamise kõrval on oluline oma jäätmeteket vähendada ja jälgida, et meie tegevuse tagajärjel ei jääks prügi loodusesse maha. Kahjuks on külastatavad mererannad täis ühekordseid pakendeid, pudelikorke, suitsukonisid ja muud prügi, mis tuultega merre kanduvad.

Samuti satub palju prügi merre sademevee kanalisatsiooni kaudu, mida enamasti ei puhastata ja mille vesi koos tänavaprügiga suubub merre kas otse või läbi jõgede. 

Need on vaid mõned, ent ütlemata olulised näited, millele saab mõelda toimetades aias või kodus, puhates loodused või tehes poes oma igapäevaseid oste.

Läänemeri vajab meie abi! Meie targad valikud ja keskkonnateadlikkus aitavad hoida meie kallist kodumerd ning Läänemere tervise turgutamine võiks olla meie kõigi südameasi.